Jalgrattamatk "Tunne oma kodukanti"

28. mail käisime jalgrattamatkal. Päev algas lõbusalt: kogunesime lasteaeda, seal sõime hommikusööki, siis sõitsime kooli, et võtta mõned asjad. Kooli juurest algas matk. Sõitsime tund aega Prillimäele Norcar-BSB tehasesse. Parkisime rattad ära ja läksime ühte kabinetti, kus räägiti meile veidi traktoritest. Traktoreid tutvustas meile müügijuht. Me nägime, kuidas metalli töödeldakse. Kõik käis masinate abil, käsitsi ei tehtud ühtki tööd. Programmeeriti arvuti abil. Nägime veel igasuguseid kaitseraudasid, traktorite raame, mis polnud veel koos. Hinnad oli sajast tuhandest kuni miljonini. Kui sa tahad sinna tööle minna, siis peab sul olema vähemalt põhikool lõpetatud ja arvutit peab ka tundma. Siis sõitsime Kohilasse, kus külastasime Smeadi. Asutust tutvustas meile Kareli kasuema. Sealt saime omale praak vihikuid nii palju kui soovisid. Seal kohtusime Miku isa, kes läks just lõunale. Lõpuks me sõitsime männimetsa piknikule. Metsas sai palju rattaga sõita. Koju sõitsime mööda rasket teed, et veel veidi liiklust õppida. Britta ratta jätsime Kohilasse, sest sellega ei saanud enam sõita. Õpetaja Laine võttis Oti pakikale, sest Otil olid jalad väsinud, Britta sõitis Oti rattaga. Mõned lapsed kukkusid teelt välja. Siis võttis õpetaja Janeli pakiraami peale ja Britta sõitis Janeli rattaga. Me saatsime Mahtra poisid ka ära ja siis sõitis igaüks oma koju. Õhtuks olime väga väsinud, aga kõigile meeldis see jalgrattamatk väga. Janeli, Jan Joosep