Helkurikoolitus koolis

3.detsembril käis Rapla Maanteeamet meie koolis andmas helkurikoolitust. Abiks oli ka politsei. Seda käisid vaatamas ka lasteaialapsed. Koolitaja rääkis, et on olemas palju sorte helkureid, mis ei helgi hästi. Ta andis meile ka helkurmaterjali, millega me saame meisterdada. Ta näitas, et punane helkur on halvem kui katkine peapael, millel on helkur.
Koolitaja õpetas, et tumedate riietega inimest näeb 15 meetri pealt, heledate riietega aga 50 meetri kauguselt ja helkuriga inimest 150 meetri kauguselt. Siis me läksime õue. Nad panid tee peale tumeda takistuse ja viisid meid sõitma. Koolitaja näitas, kui lähetalt pimedas näeb tumedates riietes ja ilma helkurita inimest ning kui kaugelt näeb heledates riietes inimest. See oli väga tore ja õpetlik.
Ott 3. klass

26. november kodanikupäev

26.novembril käis juhataja Laine Oeselg Tallinnas Stenbocki majas peaministri Andrus Ansipi ja siseministri Marko Pomerantsi vastuvõtul.
Juhatajat autasustati Kodanikupäeva aumärgiga.

Palju õnne!

Perepäev Ahhaa teaduskeskuses

Oli meeldejääv perepäev
Isadepäevale järgneval laupäeval võtsime Järlepa Lasteaed-Algkooli õpilastega oma pered kokku ja sõitsime Tallinna Teaduskeskusesse AHHAA. Teadsime, et see on väga huvitav koht, sest olime õpetajate päeval juba meie asutuse töötajatega seal oma võimeid proovimas käinud. Ka lapsevanematele ning algkooli õpilaste õdedele-vendadele pakkus väljasõit suurt huvi, sest ega muidu poleks kaasa tulnud kokku 34 inimest.
Teaduskeskuses oli tore kogeda, kuidas mahtuda ära Vormel-1 autosse; kui kiiresti saab hakkama boksipeatuses rehvivahetusega; mis tunne on läbida tippkiirusel raskeid kurve ning kuidas on lood sinu reageerimiskiirusega. Peale selle sai proovida ratastooliga sõita, köit tõmmata, suure jõuga kange suruda, mälu ja tähelepanuvõimet testida, oma teadmisi spordialal kontrollida, korvpalli täpsusviskeid harjutada ja palju muud. Väikeseid lapsi paelus aga suures liivakastis aarete otsimine. Huvitav oli ka lennusimulaator, kus võis isegi pea alaspidi rippuda.
Kuid kõige põnevam oli 4D kino, mis köitis külastajaid kolme erineva maailmaga. Kõik inimesed, nii lapsed kui täiskasvanud, ahhetasid vaimustunult, kui sealt kinost väljusid. See raputas ikka põhjalikult läbi küll.
Teaduskeskuse külastamist soovitame ka kõikidele neile, kes tahaksid oma perega tavalise päeva muuta eriliseks ja meeldejäävaks. Õp. HELLE

Mardipäev ja kontsert isadele

Lasteaialapsed käisid marti jooksmas. Tutvuti mardikommetega.
Õhtul oli lasteaias kontsert isadele.

Järlepa lasteaia isadepäev oli soe ja lustlik
Järlepa lasteaias peeti 9. novembril traditsiooniliselt isadepäeva. Kohale oli tulnud rõõmustavalt palju isasid, kes mitte ainult ei kuulanud istudes laste vahvaid etteasteid,vaid lõid energiliselt kaasa ka ühistel võistlustel ja ringmängudel. Ühise õhtu avasõnad ütles Järlepa Lasteaed-Algkooli juhataja Laine Oeselg, kes meenutas proua Evelin Ilvese sõnavõttu isadepäevakontserdilt, kus presidendiproua täheldas, et isad on jäänud meil justkui tagaplaanile. Näiteks küsib koduvisiidile tulnud arst või tähitud kirja toov postiljon ikka, kas ema on kodus, mitte kas isa on kodus. Eks see on kuidagi harjumuspäraseks muutunud ja ega oskagi sellele alati tähelepanu pöörata.
Järlepa lasteaia lapsed võivad igatahes oma isade üle uhkust tunda. Ei jäänud isad nurka konutama, kui algas puzzle kokkupanemise võistlus ega jäänud ükski issi kõrvaltvaatajaks, kui mängiti lõbusat ringmängu „Mul on üks tore tädi“. Elevust tekitav oli isade-laste võistlus, kus oli põrandale kuhjatud kindahunnikust vaja kiirelt välja otsida just enda lapse jagu. Tuli välja, et ega isad nii täpselt teagi, millised kindad ema lapsele hommikul lasteaeda minekuks kätte on pannud. Ja ega kõik lapsedki võistluse tohuvabohus seda enam päris hästi mäletanud. Isade nupukus ja emade täpsustavad hüüded viisid iga võistlejapaari lõpuks võiduka lõpuni. Rohkelt sooje naerupahvakuid ja laste rõõmukilkeid kutsusid esile isade ponnistused võimlemisrõngast keha ümber keerutada. See võib olla ju üsna lihtne, kui oled pisike ja sul pikkust natuke üle meetri, proovi aga sellega hakkama saada, kui on turjal aastaid üle kahe-kolmekümne ja pikkust meeter seitsekümmend või rohkemgi.
Kaunis kontsert koos laste ette kantud anekdootidega, lasteaiatöötajate pühendunud peo ettevalmistus ning isade avatus ja valmisolek lastega koos lustida tekitasid mõnusa ühepere tunde ja tegid Järlepa tillukese lasteaia isadepäevast toreda sündmuse. KATRIN HELEND-AAVIKU

I veerandi lõpetamine

Kõik õpilased on tublid ja usinad õppijad.

15.10 koolidevaheline mälumäng

Raplamaa I kooliastme koolidevaheline I mälumäng
Mina, Siim Richrd Otsla ja Hardi Liiv käisime 15. oktoobril Raplas Vesiroosi Gümnaasiumis mälumängus. Seal oli 24 võistkonda kõikidest Raplamaa koolidest kokku. Igas võistkonnas oli 3 õpilast. Küsimusi oli iga õppeaine kohta. Mõni neist väga keeruline, mõni aga lihtne. Meie olime väga tublid ja oskasime vastata peaaegu kõikidele küsimustele. Kokkuvõttes me jagasime Märjamaa Gümnaasiumi kahe võistkonnaga 5.-7. kohta. Tahame järgmine kord jälle sellest mälumängust osa võtta. See oli väga tore.
Ott Alexander Otsla 3.klass

Õpetajate päev

05.oktoobril oli õpetajate päev. Lasteaialapsed tulid kooli, õppisime ja mängisime. Koolipäev lõppes piduliku lõunaga.

Sügise sünnipäev

23. septembril tervitasime sügist Järlepa järve ääres. Ilm oli veidi vihmane, aga meid see ei häirinud. Järve ääres oli meil piknik. Piknikulaual oli lasteaialaste kaunistatud võileivatort, tädi Aili küpsetatud leib ja teisi maitsvaid suupisteid.
Enne piknikku laulsime sügisele.

Kaval-Ants ja Vanapagan

Me käisime kooliga 17.septembril vaatamas Rakvere teatri etendust Kaval-Ants ja Vanapagan. Kui me kohale jõudsime, siis sadas vihma. Pidime ka päris kaua ootama, enne kui peale hakkas. Vanapaganal oli töökat sulast vaja. Ta leidis Kaval-Antsu, kes aga oli laisk ja tahtis ainult magada. Lõpuks pani Vanapagan selle maja põlema, kus Ants sees oli. Õnneks oli see kõik vaid uni. See etendus oli õpetlik. Siim
Mulle meeldis teater. See oli nii naljakas etendus. Vanapaganal oli palju kuldmünte. Ants oli magama jäänud ja nägi kõike unes. Ja lõpus pani Vanapagan ta kambrisse põlema, sest ta oli laisk ja pettis kõik kuldmündid endale. Aga see oli õnneks uni. Hardi

11.september tervisepäev

MATK ÜMBER JÄRLEPA JÄRVE

Reedel pidid kõik koolid Eestimaal tegema tervisepäeva. Meie kool tegi toreda matkapäeva. Panime matkariided ja seljakotid selga ning läksime ümber Järlepa järve matkale. Mul on väga kahju, et ei pannud sammumõõtjat külge. Arvan, et tegin kindlasti 10 tuhat sammu täis. Nii palju samme peaks ju inimene iga päev ära käima. Oma matka jooksul pidime ületama kolm kraavi. See mulle meeldis, sest oli põnev. Ei tahtnud ju keegi vette kukkuda. Purded olid üsna libedad. Matka alguses ja lõpus läbisime soo. Seal kõik vajus jalge all. Mitmel poisil jäi kummik mudasse kinni. Aga kõik said ära päästetud. Kui veerand teed oli käidud, hakkasid paljud juba pikniku paika ootama. Nägime ka suurte poiste onni. See oli lahe ehitus. Ja siis varsti jõudsimegi pikniku kohale, mis asus teisel pool järvemäel. Tegime seal lõkke üles ja küpsetasime viinereid ja leiba, mis meie kokk tädi Taimi oli kaasa pannud. Tagasitee oli lühem. Enne matka lõppu leidsime väga hea jõhvika koha ning korjasime tädi Taimile väikese kotitäie marju. Tore oli ka veel see, et ilmaga meil vedas. Arvan sedagi, et need lapsed, kes sporti teevad ja matkal käivad, on palju tervemad kui need, kes kodus istuvad. Mulle meeldis see matkapäev väga! Mikk

Väikesed matkajad lasteaiast

Anett: Mulle meeldis sildade peal kõndida ja sopa peal kõndida. Siis meeldis meile süüa ja vaadata lõket. Teiselt poolt silda meeldis järve vaadata ja siis, kui ma hakkasin kukkuma. Meeldis kõndida, ei meeldinud okstega pihta saada. Mulle ei meeldinud oksi murda, meeldis metsas poisi onnis käia.

Allan: Järve ääres käisime. Meeldis kõndimine, süüa ja kõik.

Karl: See jäi meelde, et maja oli ja seal sai sees olla. Aga voodi alla ma ei vaadanud, seal võis poiss olla, kes vaatas. Ma enne ühte kuju nägin. Aken oli ka sel majal. Ühe väikese putuka leidsime. Mina jõin ka natuke selle tee peal. See meeldis. Puristasin, panin suu otsa ja tegin nii prrrr.... Leidsime ühe väikese looma maja, korjasime pohli. See ei meeldinud, et mul suits näkku läks, silmad läksid natuke punaseks ka.

Risto: Ei meeldinud, et augud. Järve ääres matkal käisime. Maja meeldis ja järvemägi.

Robin: Käisime metsas. Meeldisid augud, üks väike maja. Ei meeldinud, et oksad olid ees.

Roomet: See jäi meelde, et äge sild oli. Tegime ümber järve ringi, matkamas käisime. Sopa sees meeldis. Siis meeldis see, et käisime lõket tegemas ja sõime. Käisime sopa sees, kõndisime kahe puu peal. See ei meeldinud, et maja oli ilma lukuta, tühi maja oli.

1. septembril jälle kooli!

Koolirahu rongkäik vallamaja juurest gümnaasiumi juurde.

Rapla maakonna lasteaiaõpetajate suvepäev

15.augustil toimus Järlepas Rapla maakonna lasteaiaõpetajate suvepäev.

8.augustil lasteaia 35. sünnipäev

Palju õnne sünnipäevaks!

Lõppes 2008/2009 õppeaasta

Kiituskirja väga heade tulemuste eest õppetöös said

1. klassis Sirli, Hardi ja Sten-Ekke ning 2. klassis Mikk.

Head ja väga head tulemused õppetöös olid Kristelil(1.kl.), Otil, Siimul ja Hans-Andrel(2.kl.), Kennethil(3.kl.), Iskanderil, Brittal ja Raineril(4.kl.).

Jalgrattamatk

02.juunil käisime jalgrattamatkal Kaereperes. Hommikul alustasime matka Järlepast, meiega liitusid Mahtras õpetaja Helle, Mikk, Siim, Ott ja Sirli koos ema ning venna Lauriga. Kokku oli rattaga sõitjaid 16. Väike peatus Juurus.Sõitsime üle 60 km. Minna oli vahva, väsis ainult Hardi, tal oli väga väike ratas. Teel tegime mitu puhkepausi. Hea oli, et õpetaja Ebbe sõitis autoga järgi. Hardi mahtus koos rattaga autosse. Kaereperesse jõudes käisime ära puukoolis. Saime teada, kuidas puid koolitatakse. See on ühest potist teise istutamine ja nendele narmasjuurte kasvatamine. Puukoolist läksime Valtu spordimajja ujuma. Väikeses basseinis oli väga soe vesi. Väike Han Oscar käis ka meiega ujumas. Suuremad käisid suures basseinis. Esimese klassi lapsed ei oska veel ujuda, nad ei saanud suurde basseini minna. Oleksime tahtnud kauem vees olla. Ujulast läksime külaplatsile sööma. Meil olid piknikukotid kodust kaasa võetud. Tagasitee oli väga raske. Olime ujumisest väsinud ja tuul oli vastu. Sirli jäi emaga Raplasse, neile tuli isa järgi.
Jäime Siimu ja õpetaja Hellega Juuru juures teistest maha. Ma sõitsin kaks korda kraavi. Hardi sõitis peaaegu kogu tee autoga. Teised ootasid meid Mahtra ausamba juures(Ott).
Tegime Mahtra ausamba juures pikema puhkepausi. Ott helistas emale, jutu sees ema küsis, et kus olete. Ott vaatab ringi ja ütleb, et me oleme praegu Mahtra sõjas.

Mahtra poisid ja õpetaja Helle ei pidanud Järlepasse sõitma. Järlepa õpilastel oli matkatee 14 km võrra pikem. See oli raske, aga hea matk. Me saime sellega end treenida. Ilm oli ilus, rattad pidasid vastu, õpetaja Laine sai 2 plaastrit ka panna- ühe Raineri, teise Brenda põlvele ning meile tuli sel päeval veel kaks ratastega matkajate rühma vastu, tervitasime teineteist. Väga lahe oli! Ott ja Mikk 2.klass, Hardi ja Sirli 1.klass.

Kevadpidu

Järlepa lasteaia lõpetasid Kristin Maria, Anete, Lisette Marie ja Rain.

Algkooli lõpetasid Iskander, Rainer, Brenda, Britta ja Mark.

Palju õnne lõpetajatele!

Kooliöö

Kooliööd korraldas neljas klass ja õpetaja Helle. Õpetaja korraldas maastikumängu, tubased mängud pidid neljanda klassi õpilased mõtlema. Tüdrukud olid oma mängud hästi ette valmistanud. Mängisime „Tõehetke“ ja „Rooside sõda“, võtsime malli telesaadetest. Peale maastikumängu katsime laua kodust kaasatoodud toitudega ja siis algasid tubased mängud. Need olid vahvad, palju nalja sai. Magama läksime alles peale keskööd. Poisid magasid meie klassitoas, tüdrukud ja õpetaja Helle teises klassis. Õpetaja Laine vist ei maganudki. Tahtsime tüdrukutega poisse pasteerida, aga see ei õnnestunud, jäime raskesti magama. Mikk oli ära värvinud Kareli ja Hardi. Tal olid näovärvid kaasas. Hardi oli väga kirju. Mikk oli toimetanud väga vaikselt, nii et õpetaja Laine ka ei kuulnud. Hommikul sõime, vaatasime multikaid, koristasime toad ja lahkusime kell 9.00 koolimajast. Ootame alati kooliööd. Kahju, et see nii kiiresti mööda läks. Loodan, et järgmisel aastal meid, vilistlasi, ka kooliööle kutsutakse. Alati on meil endisi algkooliõpilasi kooliööl. Brenda
***
29.05. kell 19.00 kooliöö. Võta kaasa veidi sööki ja jooki ning magamise asjad. IV klass organiseerib õhtused tegevused.

Fotograaf lasteaias

Reedel, 29.05. kell 11.30 lasteaias fotograaf.

Pildid netis
Tellimine palun esitada koondatuna ühele lehele. Raha palun tasuda õp. Laine kätte kohe tellimust esitades. Pildid teen valmis 3 päeva jooksul alates tellimuse saamisest.
10x15 pilt = 12.-15x20 pilt = 20.-

Lõpupidu 1.juunil

Lõpupidu 01.juunil kell 18.00 külaplatsil.

Ekskursioon Tallinna

Energiakeskuses
Iga õppeaasta lõpus toimub ekskursioon. Sel aastal käisime Tallinnas Energiakeskuses. Sõitsime suure bussiga. Lasteaialapsed ja kõik lasteaia ja algkooli töötajad olid kaasas. Koos on alati mõnus käia. Energiakeskuses on kolm korrust. Sinna jõudes jagasime end kaheks. Lasteaialapsed läksid oma õpetajatega esimesele korrusele, algkooliõpilased keldrisse. Keldris on kaks korrust. All oli helide tuba. Seal oli lärmi väga palju. Saime kuulata ehtsat müristamist, taguda trumme ja torumuusikat ja palju erinevaid helisid kuulata. Teisel korrusel saime näha erinevate valguste tekitamist. Nägime, kuidas tekitatakse värvilist muusikat ja millist valguseefekti kasutatakse ööklubides. Esimesel korrusel olid liikumisega seotud asjad. Saime lamada naeltel, joosta jooksurajal, sõita ergomeetriga. Seal olid ka arvutimängud. Nägime, kuidas inimese süda ja lihased töötavad. Väga põnev koht. Meil oli aega kaks tundi. Pidime palju lugema, et teada saada, kuidas asjad toimivad. Väikesed ei oska lugeda, aga nad olid väga tublid tegutsejad, nende õpetajad aitasid asjadega mängida.
Õpetaja Lainele meeldisid trummid, mulle meeldis ultravioletne tuba. Kui sa lähed sinna sisse, siis valged asjad helendavad. Küüned olid nagu surnul ja hambad olid kollased. Söök olid kodust kaasa võetud, einestasime bussis.
Päev oli väga tore. Brenda

****
28.05. sõidame Tallinna Energiakeskusesse. Väljasõit parklast kell 10.45. Pilet 35.- krooni. Lapsed 4-7 a 20.- krooni, alla 4 a tasuta.

Spordipäev Juurus

26.05. Juurus algklasside spordipäeval.
Sõitsime hommikul koolibussiga Juuru. Kolmanda ja neljanda klassi õpilased läksid inglise keele tundi. Spordipäev algas kell 10.00. Esimese ja teise klassi õpilastel läks hästi, nad said mitu diplomit. Neljandast klassist said Brenda ja Britta diplomid. Kuuel õpilasel (Sirli, Kristel, Mikk, Hans-Andre, Brenda ja Britta) oli kokku 12 diplomit, neist 5 diplomit palliviskes. Brenda ja Kristel said palliviskes I koha. Suurtel poistel nii hästi ei läinud. Mitmel korral jäädi just neljandaks. Sõime Juuru kooli sööklas ja pärast saime veel staadionil mängida. Tagasi sõitsime jälle koolibussiga. Selline staadion võiks meie külas ka olla. Saaksime siis külalisi kutsuda. Hans-Andre 2.klass

Algkoolide päev

25.mail algkoolide päev Kuimetsa algkoolis.
Päeva teema oli „Tsirkus“ . Iga algkool pidi koostama ja esitama oma kava. Kuimetsa tsirkus oli väga vahva. Nad olid klounid ja esinesid püramiididega. Peale esinemist mängisime võistlusmänge. Sõime algkooli sööklas ja siis oli päeva lõpetamine. Iga laps sai kingiks Kuimetsa algkooli pastaka. Iga kool sai kaasa kommikoti. Jagasime kommid bussis ära. Päev oli väga tore. Mulle meeldis Kuimetsa algkool. Seal oli palju ruumi. Rainer

Otsi Otti

18.05. käisid Lisette, Kristin, Anete ja Rain Kohilas Oti päeval. Koolieelikutele tutvustati kolme kuldset reeglit metsa eksimise korral (Hoia Sooja! Ole nähtav! Ole kuuldav!). Tutvuti politsei- ja päästeametnikega ja nende varustusega.

Tore ja õpetlik päev oli.

Olümpiamängud Kaius

JUURU KIHELKONNA KOOLIEELIKUTE OLÜMPIAMÄNGUD 2009 toimusid 16.05. Kaiu Põhikooli staadionil. Osalesid Lisette, Kristin, Rain, Risto, Pärli, Ingela, Kreta Liisa, Kertu, Anelika, Annika ja Han Oscar.
Suur tänu nende vanematele!
Tulemused * * * Galerii

Kevad aias ja põllul

11.05.-15.05. tegid lasteaialapsed tutvust aia-ja põllutööde ning põllutööriistadega. Põhimõisted olid kaevamine, kündmine, külvamine. Uurisime kühvli ja labida erinevust. Vaatasime mitmeid raamatuid. Huvitavamad pildid olid traktoritest. Ainult Rain teab traktoritest ja nende põllutööriistadest väga palju rääkida. Temal on kõik need kodus olemas ja ta teab, miks ja kuidas nendega tööd tehakse. Arutlesime, kuidas hariti põlde vanasti, kui traktoreid veel ei olnud.

Tööd aias

Lapsed rääkisid, milliseid seemneid on neil aiamaale juba külvatud: herne, porgandi, lille ja kartul on ka mulda pandud. Suured joonistasid end aiamaad kaevamas.

H. Puki vahva jutt "Luud ja labidas" pani arutlema, kumb teeb kiiremini ja korralikumalt tööd, kas luud või labidas.
5-7 aastased õppisid lõbusat luuletust sellest, kuidas kartul ei tahtnud kevadel saada mulda ja priiks, vaid soovis saada friiks.
2-4 aastased õppisid luuletust porgandist ja joonistasid porgandit.

Enne joonistamist saime kokk Taimi käest porgandi, et seda katsuda ja lähemalt uurida. Tänu põhjalikule tutvumisele tulid porgandid väga ilusad ja täitsa porgandi moodi.

Uurisime ka herne kasvamist. Mõiste idu oli paljudele võõras. Teema oli väga huvitav ja olgugi et keeruline, said lapsed teada, kuidas hernest kasvab uus hernes.

Kevadlilled peenral ühistöö

Reedel käisime matkal Jaasi talus. See on meie rühma Risto ja õpetaja abi Aili kodu. Seal nägime hoovis igasuguseid põnevaid põllutööriistu, mis käisid vanasti hobuse taha: ader, mutt, looreha, niiduk. Risto ema ja isa selgitasid lastele, miks ja kuidas neid tööriistu vanasti kasutati. Lapsed said ise ka looreha ja niiduki toolile istuda ning kujutada end töötamas suurel põllul.

Tutvusime nende väikeses basseinis elavate kaladega ja pere lemmiku meriseaga. Matk oli väga tore ja lapsed avaldasid soovi teinekordki tädi Aili juurde jalutada.

Õpetajate olümpia

15.mail olid õpetajad Kaius olümpiamängudel. Meie lasteaiast-algkoolist osales 6 õpetajat, kokku oli 44 õpetajat kolmest vallast. Õpetajad jooksid 330 m, hüppasid hoota kaugust ja viskasid palli täpsusele. Kõik õpetajad olid väga tublid ning said diplomi, medali ja mütsi.

Spordipäev

14.mail oli lasteaialaste spordipäev. Me valmistume hoolega laste olümpiamängudeks. Ilm oli küll jahe, aga lapsed olid väga tublid: jooksid võidu, viskasid palli ja hüppasid kaugust. Tublide tulemuste eest auhinnad ja diplomid.

JKKEOM ajakava

Juuru kihelkonna koolieelikute olümpiamängud 16.mail Kaius
Kaiu, Kehtna ja Juuru valla 1-7 aastastele lastele.

10.45 kogunemine Kaiu vallamaja mäel
11.00 paraad, OM avamine
11.30 virgutusvõimlemine
11.45 õpetajate autasustamine
Alad
12.00 õunajooks võistkondlik
I gr 1-3 a
12.30 sprint, 13.00 hoota kaugus, 13.30 pallivise täpsusele
II gr 4-5 a
12.30 hoota kaugus, 13.30 sprint, 14.00 pallivise täpsusele
III gr 6-7 a
12.30 pallivise täpsusele, 13.00 sprint, 13.45 hoota kaugus,
14.45 tõukerattaga sõit, 15.00 maraton

Võistlused isale ja emale
13.00 SOPS visked korvi
14.30 slaalom käruga ema+isa+laps

NB! Alates kella 13.00 on sponsoritel ja külalistel võimalus osaleda Kaiu Lasketiirus teile mõeldud laskevõistlustel.

KELL 15.45 Olümpiamängude lõpetamine

Toitlustamine Kaiu lasteaias, osaleja laps tasuta,
täiskasvanu 10.- krooni.

Koolieelikud Tallinnas

12.mail käisid Lisette Marie, Kristin Maria, Rain ja Risto õpetaja Andraga Tallinnas olümpiatuld toomas.
Suur buss viis Kehtna, Kaiu ja Juuru valla koolieelikud Tallinna olümpiatuld tooma, et see saaks 16.mail Kaius Juuru kihelkonna koolieelikute olümpiamängudel põleda.
Pirital andis olümpiatule lastele üle tuntud korvpallur Rauno Pehka.
Järgnes väike ekskursioon, lapsed külastasid Pirita velotrekki, Saku Suurhalli ja Premia jäähalli.

Olümpiatuli peatub igas JKKEOM osalevas lasteaias.
Õpetaja Sirle ja tädi Aili käisid lastega bussi vastas, et tuli pidulikult meie lasteaeda tuua.

13.mail viime tule edasi Juuru lasteaeda.

Matemaatika tasemetöö

Kenneth lahendas 3. klassi üleriigilist matemaatika tasemetööd.

Emadepäeva kontsert ja piknik

Esmaspäeval, 11. mail
kell 18.00
lasteaiahoovis.

Piknikukorv kaasa.

Emadepäev

04.-08.mai lasteaias.
Kui ma oleksin ema
Alustasime nukumänguga. Istusime ringis, nukud süles, keskel olid nukuriided ja tekid. Lapsed valisid oma nukule sobivad riided ja panid need talle selga. Riides nukud mässiti tekkidesse ja viidi teise tuppa magama. Lapsed toimetavad nagu päris emad oma titadega. Kui kõik titad magasid, läksime tagasi istuma ja hakkasime rääkima, missugused emad me oma lastele tahaksime olla. Kõik noored emad tahavad olla head emad, nad koristavad kodu, pesevad aknaid, käivad lastega poes, mänguväljakutel, juuksuris ja teevad süüa.

Minu kallis emme Igal lapsel on ilusaid sõnu oma emmest.

Joonistasime näpuvärviga või pintsliga ema.
Enne harjutasime näoosasid õigesti näole paigutama.

Sellele näole saab silmad, nina ja suu seinanätsuga paika panna. Suured mängivad seda mängu kinniseotud silmadega.

Ilusale pildile meisterdasime raami, mille kaunistasime kujunditega.

Emadele tehakse emadepäevaks kingitusi. See on üllatus!

Meie tädi Aili peres on 6 last. Küsisime tema käest, kuidas on olla suure pere ema, kas raha kulub laste peale palju, kas kodus lapsed kisavad jm. Lastel oli palju küsimusi ja tädi Aili vastas neile.

Reedel käisime matkal ja korjasime emadele lilli. Iga laps tegi oma emale ilusa kimbu, et talle rõõmu valmistada.

Ilusat emadepäeva!

Tasemetöö

7.05. oli 3. klassi eesti keele üleriigiline tasemetöö. Meil õpib 3. klassis ainult üks õpilane. Kennethile oli tasemetöö jõukohane ja tulemus väga hea.

Volbripäev

30.aprillil pidasid lasteaialapsed volbripäeva.

Nõiad lasteaias

Hoovis mängiti nõiamänge. Õpetaja jagas auhindu. Suures pajas oli väike lõke, sellel sai leiba küpsetada.

Puhkan veidi jalga

Metsloomad kevadel

27.-30.aprillil uurisime metsloomade elu kevadel. Kevad on perede moodustamise ja paaritumise aeg ning sünnivad pojad, kes vajavad hoolitsemist. Lapsed said teada, kes on "kiskja". Nad ei teadnud, et kiskja tapab toidu pärast. Iga laps tõi kodust ühe looma pildi ja tutvustas seda looma teistele lastele.
Pildid jäävad nädalaks teemaseinale.

Kliistrivärviga joonistatud karud

Õpetaja luges juttu Konnakontserdid, tutvusime konna eluga - kudu, kulles, noor konn, konn. Joonistasime endale ka pildid konnadest.

Koduloomad

20.-24.aprill oli lasteaias koduloomadega tutvumise nädal. Vaatasime pilte, kuulasime jutte, mängisime mänge ja külastasime hobuseid. Lapsed said teada, et lamba poeg on tall, lehmal on vasikas ja hobusel varss. Selgitatud sai, kes on utt ja jäär ning emis ja kult. 5-7a joonistasid pildi piimateekond toidulauale. Lapsed ei arvanud, et see nii pikk on.
Lapsed teadsid, et lehmalt saab piima ja lambalt villa ning et koduloomad elavad laudas ja nende eest tuleb hoolitseda.

Ise meisterdasime lambatalle. Väikesed kortsutasid lambale koheva kasuka, suured lõikasid krussid selga.

Algklasside päev Juurus

Teisipäeval käisid algkooliõpilased Juuru gümnaasiumis algklasside päeval.

"Doktor tuleb külla"

23. aprillil vaatasime etendust "Doktor tuleb külla". Mängis Raimo Aas ja laulis Ervin Lillepea. Väga õpetlik lugu. Saime teada, mis peab tegema, et terve olla - tee hommikvõimlemist ja toitu tervislikult, kuidas haigeid ravida -võta rohtu, tee süsti, aga vahest aitab ka hea sõna ja rõõmus tuju ning kuidas käituda, kui sõber on õnnetuses haiget saanud - kutsu ruttu täiskasvanu appi. Etendus sobis väga hästi tervisenädalal õpitu kinnistamiseks.

Mina ja tervis

13.-17. aprill oli lasteaias tervisenädal. Võrdlesime poiste ja tüdrukute välimust. 5-7a oskasid nimetada mitut erinevust. Vaatasime peeglist ja rääkisime, millisena keegi ennast näeb.

Võrdlemisel kasutasime mõisteid suurem-väiksem, pikem-lühem, peenem-paksem. Enamus lastest arvasid, et nad on pikad ja peenikesed ja ilusad.

Suurele paberile joonistasime suure lapse ja kirjutasime juurde tema kehaosad - pea, kael, õlad, käed, kõht, jalad, põlved, varbad.

Et alati sihvakas ja ilus olla, tuleb trenni teha ning õigesti toituda.

Saime teada, mis on tervislik toitumine. Võrdlesime 5 erinevat menüüd, ainult 1 neist oli tervislik. Lapsed tundsid tervisliku menüü ära. Lapsed oskasid nimetada erinevaid puu- ja juurvilju, mida peab sööma, et tervis korras oleks. Tervislik vaagen ühistöö
Ühel päeval töötas lasteaias arst. Kõik lapsed käisid tervist kontrollimas. Arst kaalus ja mõõtis.

Meie lasteaia kõige pikem laps on Kristin ja kõige lühem Kertu. Lapsed said teada, kuidas randmelt ja kaelalt pulsitukseid leida. Randmelt leidsime kergemini pulsitukseid, saime neid loendada.
Kui laps on terve, siis on tal tuju hea.

Nii rõõmsad oleme!

Lihavõtted ja munadepüha

6.-9.aprill valmistume pühadeks, millel on nii palju erinevaid nimesid:
LIHAVÕTTED, MUNADEPÜHA, ÜLESTÕUSMISPÜHA, KEVADPÜHA, SIGIMISPÜHA, KIIGEPÜHA
Uurisime pühade tähendust -see on aeg, mil saab rõõmustada looduse tärkamise ning Kristuse ülestõusmise üle. Lihavõtetega lõppes vastlapäeval alanud paastuaeg ning taas oli lubatud liha süüa. Lihavõtetest algas kiikumisaeg.

Kevadpühad on oodatud perepühad, siis tehakse kodud kauniks.
Tutvusime pühade sümbolite ja kommetega.

Pühade sümbolid: kaseoksad, urvad, kevadlilled, värvitud munad samblapesas.

Jänesed vaatavad, kuidas meie külvatud muru kasvab.

Selleks päevaks ajatati taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada.

Kõige suurem tava on MUNADE VÄRVIMINE, KINKIMINE JA SÖÖMINE.

Meisterdasime kaarte

Sõpradele ja tuttavatele saadetakse pühadekaarte. Tube saab kaunistada joonistustega.
Eesti rahvakalendri tähtpäevadest saad lugeda Bertast.

Neljapäeval oli lasteaias jänestepäev.

Linnurahva kevad

30.märts-3.aprill tutvusime kevadekuulutajatega -kuldnokk, lõoke ja teiste lindudega, kes lõunamaalt tagasi tulevad. Käisime metsas linnulaulu kuulamas ja unejutukski oli Fred Jüssi Linnuaabits cd-lt. Vaatasime slaide, kuulasime jutte, joonistasime ja tegime meisterdusi lindudest. Koolis oli õpilastel linnupesa meisterdamise tund. Pärast saatsid nad lasteaeda ka ühe linnupesa, milles istus üks väike tibu. Veel saatsid ühe kuldnoka pesakasti, mille peame lasteaia juurde üles panema.
Harjutasime ise ka linnulaulu:
"Kiri-küüt, too piits, kiri-küüt, kiri-küüt, too piits, too piits!"

Rahvalaulu
Kiri küit, kiri küit,
Waole, waole!
Laisk, laisk!
Tüdruk, tüdruk,
Too piitsk, too piitsk!
Plaks, plaks!
***
Ööpik wõi künnilind
Tüdrik, tüdrik!
Laisk, laisk!
Too piits, too piits!
Tsähh, tsähh, tsähh,
Plaks, plaks.
Ööpikk!
***
"Kirjasin, korjasin,
Kirjasin, korjasin,
Kirjasin, korjasin willu.
Tegin sulaselle kindad,
Sulane läks kaewule
Wett wälja wõtma,
Tegi lõhki: sirrr!"
Pääsukene
***
Midli Madli,
Kudli Kadli,
Kudusin kangast,
Tegin riiet,
Läksin metsa kännu otsa,
Tõmbasin lõhki Sirts, sirrr!
***
"EESTI LUULEILM" 1913

Naljapäeval naljaks Lotte

1. aprillil käis meil külas näitleja Heino Seljamaa kohverteatriga. Etendus "Lotte" oli hästi naljakas, saime palju naerda.

Mängud ja muinasjutud

23.-27. märts oli lasteaias mängude ja muinasjuttude nädal. Õpetajad mängisid lastega oma lapsepõlvemänge,

Värvid pingil reas, Anelika on ostja ja Anett müüja.

loovmängudest oli populaarsem poemäng ja elevust pakkus televisioonist laenatud talendijaht. Talendijahti juhtis Rasmus. Meie lasteaias on väga palju talente.
Lavastati mitu muinasjuttu. Reedel oli kostüümitrall.

3. õppeveerand

I klassis olid väga tublid Sirli, Hardi ja Sten-Ekke. Neil ei ole veel päris hindeid, aga hinnagud on väga head.
II klassis õppis viitele Mikk. "4"ja"5"-le õppisid Siim Richard, Ott Alexander II klassist ning Rainer, Britta ja Iskander IV klassis.

Väikesed kokad koolis

Märtsikuus tegime tööõpetuses alati süüa. Me oleme teinud pelmeenisuppi ja mannavahtu, riisi-makrasalatit ja leivavahtu ning hakklihakastet kartulite ja peedi-õunasalatiga, magustoiduks kohupiima kisselliga. Kõige huvitavam oli pelmeenide tegemine. Muidu ostetakse pelmeenid poest, aga meie tegime ise. Mulle meeldib rohkem süüa teha kui meisterdada. Teinekord saame Siimuga ise kodus endale süüa teha. Ott

Popid tüdrukud ja luuletused

Täna oli lasteaias tüdrukute nädala lõpetamine ja emakeelepäeva tähistamine.

Sissejuhatuseks esinesid algkooliõpilased kellamänguga.

Tüdrukud tulid täna lasteaeda eriti popis riietuses ja peas uhked soengud, sest toimus POPI TÜDRUKU valimine. Poisid olid žüriis, neile olid abiks algkooliõpilased ja õpetajad.

Lasteaia tüdrukud läbisid kolm vooru: tutvustamine, laulmine ja tantsimine.

Tüdrukud olid väga vahvad ja popid, kuid žürii poolt said enim hääli Pärli, Kristin Maria ja Emmy Karlotta. Kõik tüdrukud said toreda päeva auhinnaks kaelapaela ning popim tüdruk sai algkooli poolt peapaela.

Päev jätkus emakeelepäeva tähistamisega. Esineda said kõik lapsed, kes olid kodus luuletuse selgeks õppinud. Lasteaialastest olid tublid luuletuse lugejad: Robert, Kristin Maria, Pärli, Ingela, Kreta-Liisa, Allan ja Rain. Algkoolist lugesid luuletust 10 õpilast.
Žüriiks olid jälle lapsed ise ja otsus oli: I koht Rain, õpilastel läks jagamisele Iskander ja Hardi, II koht Pärli, III koht Robert ja Kenneth, kingituseks raamat või märkmik.

Suur tänu esinejatele. Ega sellise suure publiku ees pole sugugi kerge luuletust lugeda.

Lõpuks said kõik lapsed ja õpetajad suu kommidega magusaks - kes tubli osalemise eest, kes tubli žüriitöö eest.

Ehete tegemise päev

Neljapäeval meisterdasime ehteid. Tegime pärlitest kaelakeesid, käevõrusi ja sõrmuseid. Lastel olid kaasas väga ilusad pärlid, neil oli raske otsustada, milline pärl panna ja milline jätta. Suuremad poisid ja tüdrukud pidid jälgima, et nende pärlikees oleks mustri rütm. Töö oli vahva, lapsed pusisid hoolega. Ehted tulid ilusad. Nii palju pärleid pole korraga meie lasteaia põrandal veel kunagi olnud. Tädi Aili lubas põrandalt leitud pärlitest endale kee teha.

Õmblemise päev

Täna oli lasteaias suur õmblemise päev. Õppisime lõnga nõelasilmast läbi panema ja õmblesime nööbid riide külge. Nööpidest said lilled ning lõngast tegime varred ja lehed. Saime uhked seinapildid. Peale magamist läks töö hoogsalt edasi, siis tegime enda nimetähti. Suured tüdrukud õmblesid endale patsikummi, päris õmblusmasinaga.

Vanaema pannkoogi päev

Täna olime lasteaias väikesed kokad, tegima pannkoogitainast. Õppisime retsepti lugema,vajalikke aineid kaaluma ja mõõtma. Tädi Taimi küpsetas meie tehtud taignast õhtusöögiks pannkooke.

Tüdrukute nädal

Lasteaias algas tüdrukute nädal soengute tegemisega. Soengumeistriteks olid poisid.Soengute tegemine oli päris keeruline ülesanne. Mis kõige raskem oli?
Rain: Patsikummide panemine oli raske, klambritega oli kergem. Täna ma andsin kogu oma oskuse Emmy Karlottale, tegin ta nii ilusaks kui oskasin. Panin ta pea klambreid täis. Rasmus: Föönitamine ja loki tegemine, kogemata läks näpp tulise vastu. Tegin Anelikale päris popi soengu. Kõige raskem oli patsikummide panemine, lõpuks läks täitsa pusasse.
Roomet: Keilyle tegin soengu, kõige raskem oli kumme panna. Alguses ei osanud panna. Keily sai ilusa soengu, tal olid ilusad klambrid ja kummid.
Karl: Lindale patsi panemine, ma ei saanud hästi juukseid läbi, tegin ta kammiga ilusaks.
Allan: Heliisale tegin soengu. Kõige raskem oli patsikummi panna. Ilus soeng tuli, sest leidsin ilusaid asju juustesse.
Robert: Tegin soengu Kreta-Liisale. Patse panna.Suurtele tüdrukutele tegi soenguid õpetaja Andra. Pärast sai ka õpetaja Andrale ja õpetaja Ebbele lokke teha.
Tädi Aili peal proovisime föönitamist. Juuksurimäng oli nii põnev, et jätkus hoogsalt peale magamistki. Kõik tüdrukud said endale ilusad soengud.