Lihavõtted ja munadepüha

6.-9.aprill valmistume pühadeks, millel on nii palju erinevaid nimesid:
LIHAVÕTTED, MUNADEPÜHA, ÜLESTÕUSMISPÜHA, KEVADPÜHA, SIGIMISPÜHA, KIIGEPÜHA
Uurisime pühade tähendust -see on aeg, mil saab rõõmustada looduse tärkamise ning Kristuse ülestõusmise üle. Lihavõtetega lõppes vastlapäeval alanud paastuaeg ning taas oli lubatud liha süüa. Lihavõtetest algas kiikumisaeg.

Kevadpühad on oodatud perepühad, siis tehakse kodud kauniks.
Tutvusime pühade sümbolite ja kommetega.

Pühade sümbolid: kaseoksad, urvad, kevadlilled, värvitud munad samblapesas.

Jänesed vaatavad, kuidas meie külvatud muru kasvab.

Selleks päevaks ajatati taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada.

Kõige suurem tava on MUNADE VÄRVIMINE, KINKIMINE JA SÖÖMINE.

Meisterdasime kaarte

Sõpradele ja tuttavatele saadetakse pühadekaarte. Tube saab kaunistada joonistustega.
Eesti rahvakalendri tähtpäevadest saad lugeda Bertast.

Neljapäeval oli lasteaias jänestepäev.