Kolmapäeval, 9. veebruaril oli meie koolis kehalise kasvatuse tund eriline. Tavaliselt me suusatame mööda rada nii kiiresti ja hästi, kui igaühel jaksu ja oskust on. Oskus läheb iga tunniga muidugi paremaks. Tunni lõpupoole harjutame mäest laskumist ja mäkketõusu. Seekord panime aga seljakotid selga ja suundusime metsa, kus pidime ise raja ette tegema. Moodustus päris kena hanerida. Kiirest sõidust ei tulnud midagi välja ja ega seekord see ei olnudki eesmärk. Matkatakse ju rahulikult. Ilm oli soe, peaaegu sula. Päikegi tuli veidikeseks välja. Mina olin kõige ees ja tegin rada. Tore oli sinka-vinka puude vahel sõita. Jõudsime välja sinna kohta, kus Kristeli ja Risto isa parajasti oma perele küttepuid tegi. Tema näitas meile koha, kuhu võisime teha väikese lõkke, et kaasa võetud leiba ja lihapallikesi küpsetada. Tegime lepaokstest küpsetusvardad, millega saime lõkke peal süüa teha. Peaaegu kõigil oli midagi kaasa võetud ja seda saime kenasti üksteisega jagada. Metsas oleks tahtnud kauemgi olla, aga aeg hakkas otsa saama ning pidime tagasiteele asuma. See suusamatk meeldis kõigile väga.
Mikk
