Punamütsike

Meile meeldib näidelda.

Teadusring 28.03. Lumi

Täna sadas maha värske puhas lumi. Kolme klaasi kogusime erinevat lund: ühe panime servani täis tee äärest võetud lumega, teise panime teest eemalt võetud vana, kristalset lund ning kolmandasse värsket lund. Kirjeldasime üheskoos neid lume proove – värske lumi oli ilus pehme valge, vana lumi oli terav, teraline, sellega täidetud klaas oli raskem kui värske lumega täidetud klaas. Värske lumi näis puhtam. Tee äärest võetud lumi oli must, porine ja nägi väga kole välja, sellega täidetud klaas oli samuti raskem kui värske lumega täidetud klaas. Seejärel sulatasime lumeproovid ära ja uurisime seda vett, mille neist saime. Mõõtsime mitu milliliitrit saime värskest lumest vett ja mitu vanast lumest vett. Värske lumi oli kerge ja kohev ning sellest saime oluliselt vähem vett kui vanast lumest. Lumest saadud veed filtrisime läbi kohvi filtri ja vaatasime palju tahkeid osakesi paberile jäi. Ka päris puhtana näinud lumeproovis oli mustuse tükikesi sees, eriti kole oli vesi, mille saime tee äärest võetud lumest. Vana lume proovist saadud vesi oli vahepealne, silmaga oli näha päris palju mustuse tükikesi. Järeldus sellest ettevõtmisest oli, et ka kõige puhtamana näiv lumi on must ja seda EI TASU SÜÜA !
Samuti uurisime, mis on lume temperatuur ja kui kiiresti sulab lumi soojas vees ja kui kiiresti toatemperatuuriga vees. Vannitermomeeter kahjuks ei näidanud meile, kuidas soola lisamine lume temperatuuri muudab – ehk tulevikus õnnestub selleks katseks sobivamad termomeetrid muretseda.

Teadusring 21.03.

Täna öösel saabus meile kevad. Kirjeldasime, milliseid kevade märke me oleme juba näinud ning milliseid õige pea veel näha saame. Kuna päike paistab meile juba soojemalt, siis õhk väljas muutub järjest soojemaks ja ka lumi muudkui sulab. Arutlesime, et lumi sulab veeks, kuid mis saab sellest veest – osa imbub maapinda aga osa aurab üles õhku ja sajab siis meile hiljem jälle vihmana alla. Ka jää veekogude peal muutub hapraks ja sulab vaikselt. Täheldasime, et linnulaulu on õues juba rohkem kuulda ja ka õhk lõhnab veidi teisiti – saabuva kevade moodi. Esimesi rändlinde on juba nähtud (kuldnokk) ja saabumas on veel palju metsa ja veelinde (luiged, haned, pardid). Pungad puudel on muutunud juba suuremaks ja mitmed lapsed olid juba märganud pajutibusid. Kirjeldamise ja arutlemise ajal joonistasime üheksoos suure kevadesaabumise pildi, kus veel sulavate lumelaikude vahel õitsesid juba esimesed kevadlilled – lumikellukesed, märtsikellukesed, põõsa all sinililled, puudeokstel laulsid rõõmsad kudlnokad, mullas elavad ussikesed ja peitu pugenud putukad ilmutasid ärkamise märke.

Märtsikuu algkoolis

Teadusring 14.03. värvid

Rääkisime põhivärvidest – need on sinine, kollane, punane, need on värvide kuningad. Nende segamisel saame järgmisi värve, näiteks kollane ja sinine annavad kokkusegamisel rohelise, punane ja sinine annavad aga lilla. Roheline ja lilla on nagu printsid – kuninga pojad. Segasime kokku näpuvärvide erinevaid toone ja vaatasime, mis kokku tuli. Seejärel lõikasime kohvifiltrist parajad rattad, tegime samast filterpaberist tahid ning hambatikuga torkasime ratta keskele augu, millest panime läbi tahi. Seejärel tegime tahi lähedale vildikatega – roheline, must, pruun, lilla – väikesed täpid. Purgi kaanele valasime natuke piiritust ja küünelaki eemaldajat ja panime ratta kaane peale nii, et tahi ots ulatus lahusesse. Vedelik hakkas mööda tahti üles rattale liikuma ja seejärel rattal edasi kanduma, sakutades oma teel värvitäppe kaasa. Värvitäpid ei olnud isekeskis päris üksmeelsed, mõni täpi osa tahtis koos vedelikuga edasi „jalutada“ teine osa väga mitte – nii venisidki täpid pikaks ning rattale joonistus justkui lill. Näiteks rohelise täpi vedelikuga rohkem sõber olev osa oli kollane ja kangekaelsem osa, mis väga ei tahtnud vedelikuga sõber olla, vaid eelistas paberiga sõber olla ja paberi „käest“ kinni hoida, oli sinine ning see jäi ringi keskele poole maha. Kõik lapsed said nii oma lille teha.

Teater lasteaias, emakeelepäev - luulepäev

14. märts algas vahva etendusega.

Kell 11 algas luuletuste lugemise konkurss.

Teadusring 7.03. samblikud

Käisime samblikke uurimas Järlepa allee puudel. Vaatlesime, kuidas samblikke ära tunda ja kui palju erinevaid neid puudel kasvab. Saare-rihmsambliku (õhusaaste indikaatorliik) leidmine näitab, et meie kodukohas on puhas õhk. Kogusime ka mõned samblikud kaasa, et neid hiljem lähemalt uurida.

Maakonna lasteaedade lastetööde näitus

7.-18. märtsini on Rapla maakonnas lasteaedade lastetööde näitus "Muinasjutt piltides" sel aastal piirkondlik.
Kaiu ja Juuru valla lasteaedade laste tööd on üles pandud Kaiu rahvamajas.

Teadusring 02.03. materjalid

Kordasime eelmisel korral õpitut ja tegime uusi katseid. Lapsed vaatlesid Heleni juhendamisel kanga kiude kooli mikroskoobi abil ja Meeri abil katsetasid kui pikaks üks või teine kiud venib raskuse all ja millal katkeb. Võrdlesime sarnase läbimõõduga polüester-, villa- ja puuvillaniiti. Saime teada, et kõige paremini pidas venitusele vastu polüesterniit, sellele saime kõige suurema raskuse külge riputada enne kui niit katkes. Teiseks tuli vastupidavuselt puuvillaniit ja kõige kergema raskuse all katkes villane lõng.

Onu Volli juures

2. märtsil käisime poistenädala raames õppekäigul onu Volli saekaatris. Onu Volli tutvustas meile oma tööd. Ta rääkis ja näitas meile puutööd. Saime põhjaliku ülevaate puu eluringist.
Onu Volli andis meile erinevaid puuklotse ja lauajuppe näidisteks. Ilusa aastaringidega tüki panime teaduskohvrisse. Suure klotsi sisse saame lasteaias naelu toksida. Suur tänu onu Vollile!

Juuru lasteaias

28.02. oli Juuru lasteaia, Järlepa lasteaia-algkooli ja Juuru hooldekodu ühisüritus EV aastapäeva tähistamiseks. Kutsutud olid vallavanem ja teised vallaametnikud.
Lapsed ja õpilased andsid toreda kontserdi.

Head vabariigi aastapäeva!

Eesti Vabariigi 93. aastapäeval toimunud volikogu esimehe ja vallavanema pidulikul vastuvõtul anti üle Juuru valla preemiad. * Haridustöö preemia LAINE OESELJALE - Järlepa lasteaia ja algkooli kauaaegsele juhatajale, pühendunud õpetajale ja kasvatajale.
Juuru Valla Teataja

PALJU ÕNNE!

EV aastapäevaaktus

23.02. pidasime lasteaias Eesti Vabariigi aastapäevaaktust.

Teadusring 21.02. materjalid

Materjalid, kangad – uurisime, võrdlesime looduslikke ja sünteetilisi materjale. Mis tähendab looduslik materjal, mis tähendab sünteetiline materjal. Looduslikest materjalidest vaatasime, katsusime puuvilla (vatt, puuvillane riie) ja erinevate loomade villa (lõngad), sünteetilistest materjalidest polüestreid (fliis, vatiin). Rääkisime looduslike materjalide päritolust, kus neid saadakse, nende omadustest – lasevad õhku hästi läbi ehk need on „hingavad“ materjalid, ei aja higistama, on vastu nahka pehmed, vill on soe ja pehme – villased kindad, kampsunid head soojad ka siis kui on märjad. Puuvillane materjal märjana seljas aga väga külm, kergesti võib külmetuda. Samas miks on sünteetilised materjalid head? Fliis on soe ja pehme, vatiin annab riietele soojapidavust, väljanägemiselt on vatiin sarnane vatile (puuvillale), kuid katsudes on karedam, kalgim võrreldes vatiga, lõikamisel tekib kiududest palju puru–tolmu, samas kui võrdluseks vatti lõigata, sellist kergesti lenduvat tolmu ei teki. Polüestrist kleidiriie aga ei kortsu, on kergesti pestav. Kui võrrelda eestimaise kodulamba villa ja meriinovilla, siis üks on karedam, kõvem, meriino aga pehme, karvasem, mõnus vastu põske proovides. Ka looduslikud materjalid on omavahel võrreldes väga erinevad. Villale lisatud sünteetiline materjal nt akrüül annab villale vastupidavust – sünteetilised materjalid on vastupidavamad, neil on tihti ilusad kirkad värvid. Kui segada omavahel looduslikke materjale ja sünteetilisi materjale saab nii looduslike kui sünteetiliste materjalide head omadused ära kasutada ja halbu omadusi vähendada.
Tegime katse, mis juhtub veetilgaga sünteetilise materjali pinnal ja mis juhtub loodusliku materjali pinnal – näiteks võrdlusena vatiin ja vatt, fliis, puuvillane riie ja polüestrist kleidiriie.
Vaatasime kangaste ja kiudude põletusproove – sünteetilise materjali korral jääb põletusproovile kõva tombuke, loodusliku materjali korral seda ei ole.